Sama

Sama

tunnen kaasa sama

@@89_39 ei tunne kaasa ajalugu on ÄGE

Aitäh kommentaari eest! Täitsa õigustatud küsimus. 5. klassi ajalooõpetuses on raske nii nüansseerituks minna (kontrolltöödesse vastavad mul mõned õpilased, et muistse vabadusvõitluse tagajärjena liideti Eesti Euroopa Liiduga :) ), aga siin kommentaarides on ju täitsa võimalik selle üle arutleda. Mina ütleks, et jah, Euroopa kultuuriruumiga liidendumine ei olnud tegelikult mingiks garandiks, et meie keel ja kultuur säilivad (nagu liivlaste näide demonstreerib). Küll aga säilitas see vähemalt selle võimaluse, et soodsate võimaluste kokkulangemisel see võiks nii olla. Keskajal jäime Saksamaast liiga kaugele, et saksa talupoeg oleks siia jõudnud (liivlaste häda oli selles, et elasid Riia linna ümber ning ümbritsetuna balti hõimudest). Uusajal jäime Rootsi ja Vene riikide perifeeriasse, tänu baltisakslaste olemasolule säilitasime eristaatuse. Ja siis I maailmasõja ajal oli juhtumisi väga populaarne rahvaste enesemääramisõigus ning tekkis kurioosne olukord, kus kaks meie jaoks olulist suurvõimu - Saksa ja Vene - olid hetkeks korraga nõrgad. Kui me oleks Jaroslav Targa ajal liidetud Vene kultuuriruumiga, poleks meil tõenäoliselt olnud võimalustki (kui Vene ajalugu oleks muidu samamoodi läinud). Seda näitab see, et keskaegse katoliku Euroopa aladele jäänud soomeugrilastest soomlastel ja eestlastel on õnnestunud alles jääda ja isegi omariiklus luua (need, kellele asjaolud on soodsad olnud), aga näiteks liivlastel ja saamidel mitte (garantiid ei olnud). Samas õigeusu aladele jäänud rahvastest ei ole see kellelgi õnnestunud (noh, karjalased on veel niivõrd-kuivõrd alles, aga väga venestunud). Paraku on jah nii, et kui me sellise arutluskäigu taandame 5. klassi õpilasele arusaadavaks lihtlauseliseks väiteks, siis tulemus on selline, mida väga kriitiliselt vaadeldes võib pidada Euroopa-meelseks ja Vene-vastaseks indoktrinatsiooniks. Samas - mis oleks alternatiiv? Me võiksime üldse mitte käsitleda seda, et muistsel vabadusvõitlusel selline paradoksaalne tagajärg oli. Samas - siis taanduks muistne vabadusvõitlus ainult negatiivseks sündmuseks ja sugereeriks jällegi kunagisi narratiive teemal saksa röövvallutajad ja 700-aastane orjaöö. 5. klassi õpilasele on ka raske arusaadavalt seletada, et venelased kui rahvas ei ole süüdi selles, et vadjalased on välja surnud, vaid selle taga on palju keerulisemad ajaloolis-kultuurilised tegurid. Vanemate klassidega see probleem nii suur ei ole, aga nooremate puhul on see laiem probleem, kuidas sõnastada asju lihtsalt, aga mitte vaenulikke lihtsustusi toitvalt. Näiteks 20. sajandi teemade puhul olen rääkinud järjekindlalt (vist, loodan, et kuskil pole lipsanud sisse mingeid piinlikke apsakaid) punastest ja Nõukogude võimust, aga õpilased kirjutavad töödes ikka tuimalt, et venelased tulid ja venelased tegid, sest nende teemade puhul on kodust juba rahvalik ajalookäsitlus külge jäänud.

Tänan põhjaliku selgituse eest. Õpetamine jääb vist alati teatud ideaali taga ajamiseks - palju ja kellele sellest kohale jõuab on iseküsimus. Loodan, et uute materjalide ilmumise aeglustumine ei vii kogu hoo maha käimiseni. Kas mingeid projekti- või toetusrahasid ei saa selle jätkamiseks välja ajada? Igasugu suht kasutamatute vahendite loomiseks on seni üht-teist jätkunud. Siinsed asjad tunduvad aga olevat reaalsusega rohkem kooskõlas (mõtlen: reaalse kasutusvõimaluse ja vastavusega vajadustele).

Seni pole vastavat toetusraha süsteemi näinud, mille alla see käiks. Kui kellelegi silma jääb, siis võib lahkelt infot jagada!

@@kristosiig vend kirjutas terve piibli kommentaaridesse

Hea küsimus! Muistse vabadusvõitluse ajal ilmselt mitte. Kui täpne olla, siis sel ajal oli ju üldse Mõõgavendade ordu, Saksa ordu tuli siiamaile hiljem. Mõõgavendade ordu liikmed tulid ilmselt ristisõdijate hulgast. Natuke rohkem lahtine on küsimus järgnevate sajandite puhul. Esiteks tuleb muidugi mõista, et keskajal ei räägitud eriti eestlastest ja muudest rahvustest, vaid olulisem oli inimese seisus - kas ta oli aadlik või talupoeg. Näiteks on teada, et mõned muistsed ülikud said näiteks Taani kuninga vasallideks. Kuna nad olid aadlikud ja suhtlesid peamiselt omasugustega, siis ajapikku võtsid nad üle saksa keele ja kultuuri. Niisiis võis Saksa ordu liikmete hulka sattuda keegi sellisest perekonnast, kes olid kohalikku päritolu ja kelle esivanemad olid kunagi rääkinud eesti keelt. Minu teada on teada ka vähemalt üks liivlane, kes on olnud Saksa ordu liige. Teame seda sellest, et see on liivikeelne, mitte saksapärane nimi. Samas võis neid kohalikku päritolu inimesi veel olla, lihtsalt saksapäraste või muidu kristlike nimede kasutamine oli ka tavaline juba 13. sajandil, nii et kui ajalooallikates esineb mingi Peter või Thidericus või Clemens, siis me tegelikult ei tea, mis tema emakeel oli või kus tema juured on. Lühidalt - ma arvan et hiljem oli Saksa ordu ridades küll eestlasi. Kas just palju, aga natuke ikka. Ja vastus sõltub ka sellest, mida me mõistame "eestlase" all.

Noh, ajalooallikatest on teada, et mitmel korral tegutsesid eestlased ühise sõjalise jõuna. Ja näiteks 11.-12. sajand sõditi üpris edukalt Novgorodi Vabariigiga, paistab, et jõudude vahekord oli tasakaalus. Iga linnuse kohta ei tea, aga üldiselt on küll põhjendatud arvata, et tähtsamatel isandatel olid elukutselised sõdalased.

@@kristosiig Tänan, et aega leidsid vastata!

Leedu ju näiteks oli suutnud endale selleks hetkeks riigi moodustada ja püsis veel päris pikka aega ja ka laienes. Sama oleksid võinud suuta ka ju eestlased, kui neil oleks olnud ühtne valitsemine.

Tõsi, oleks eestlastel veel sada aastat olnud rohkem, siis äkki oleks suudetud luua midagi riigi taolist. @@ottanari8491

Minu teada indulgentside müümine ei olnud 13. sajandil eriline teema, vaid kujunes laialdaseks alles keskaja päris lõpus. Ja uuema aja uurimused on näidanud, et ristisõtta minek oli väga kallis ja riskantne ettevõtmine, niiet seda ei tehtud tulu pärast, vaid pigem usulistel põhjustel. Sellel, mida varem arvati, et usk oli ristisõdade juures kattevari ja tegelikult inimesed ei olnud tõsiusklikud kristlased, vaid tegutsesid omakasu nimel, ei klapi hästi ajalooallikatega.

@@kristosiig Pigem on VÕIT-VÕIT situatsioon. Saad surma, saad taevariiki, võidad, saad varandust, kuulust, au jne. Tõsine vigastus paistab olvat halb variant, aga pärast surma ikka taevariik.

Huvitav teema :)

Miks?

@@kristosiig sest kool on igav

@@purplecaveman5130 Kahju kuulda. Kas sul on mõtteid, kuidas võiks õppimist huvitavamaks teha?

@@kristosiig võiks vähem tunde olla

@@purplecaveman5130Ilmselt seda ei saa. Aga kui need tunnid oleksid huvitavamad?