Lugu albumilt “Maa saab taevani” (2013).
Sõnad, viis, kitarr ja laul: Mari Jürjens (Pokinen)
Salvestus ja mix: Sten-Olle Moldau
Pika maantee lõppu
Jääb väike, maine ilm,
Mille kohal tippu
Ei näe mu silm.
Kuid mu väike elu
Siin on ainuke,
Siin on kõik mu valu
Ja mu viimne vainuke.
Nii ma siis olen, kuis saan.
Taevas, ka minu üle on ta.
Nii ma siis usun, et saan kord
Taeva tippu näha ma.
Kui ma suureks saan siis enam
Ma tugev olema ei pea.
Ei pea olema ma kenam,
Vaid lihtsalt iseenda vastu hea.
Sest mu süda tahab sooja
Sees kui tuksub ta.
Ma palun sinult Looja,
Mind ikka uskuda.
Nii ma siis olen, kuis saan.
Taevas, ka minu üle on ta.
Nii ma siis usun, kord saan
Taeva tippu näha ma.
Ja kui kõik see ilmailu
On korraga mu sees.
Ma ise paljajalu,
Seisan armastuse ees.