Ei selle vastu saa meist keegi, et hommik koidab
See minu mina mitte keegi, mu teadvus koidab
Ei tunne huvi mitte keegi, kuis käsi käib
Nii halli hinge mitte keegi ei näe
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda
Kui õues vihmutab ja ilmad on hoopis külmad
Siis võtan pöidla, pistan põske ja sulen silmad
Ei tunne huvi mitte keegi, kuis käsi käib
Nii halli hinge mitte keegi ei näe
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda
Kuhu lähed, oo tavade tundija
kelle viia jääb viimane rõõm
See mis ainuke ülesse sundija
ära hingede jahtunud lõõm
Kostab kõrvu sealt hirmude toast
tema hääl, mis meid endaga hõikab
Neid kes taganend keelust ja loast
kestev igatsus nuudliteks lõikab
Kõik see mul muret suurt ei teegi kui suvi saabub
Siis Kanaari saare lahes mu mõte maabub
Ka seal ei tunne huvi mitte keegi, kuis käsi käib
Nii halli hinge mitte keegi ei näe
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda
Ei saa, ei või, ei taha endaks jääda