Õhtu saabunud on juba,
kelleltki ei küsi luba ta.
Unenäos käib külaline,
keda harjund seal ma kohtama.
Minutid läevad,
tunnid ja päevad,
igatsus hinge rahutuks taas teeb.
Vahel tahan öelda seda
aga liialt kardan teda ma.
Tema tunneb saladusi,
mida koolis ei saa õppida.
Õli vaid tulle,
kallaks kui sulle,
räägiksin ära kõik mis südamel.
Tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin,
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin.
Seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime.
Vahel puutun tema varju,
sellega vist eal ei harju ma.
Une uduloori sinas,
kaugeis paigus võime rännata.
Ja taas minutid läevad,
tunnid ja päevad,
ära ei lõppe see uni kunagi.
Tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin,
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin.
Seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime.
Minutid läevad,
tunnid ja päevad,
ära ei lõppe see uni kunagi.
Tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin,
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin.
Seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime.