Eks mul on ka kiusatus hakata pidama tulist kõnet automaksu teemal [nagu pidas Urmas Reinsalu], sest kahtlemata on see oluline küsimus ja erutab paljusid. Aga võib-olla taltsutame seda himu nii palju, et ootame järgmise päevakorrapunktini. Räägime siiski praegu menetletavast eelnõust.
EKRE fraktsioon hääletab täna krüptovaraturu seaduse eelnõu vastu. Ja põhjused, mille tõttu me seda teeme, võtan kokku, tsiteerides üht meie fraktsiooni poole pöördunud ettevõtjat, kes on aastaid finantstehnoloogia sektoris vastutustundlikult tegutsenud ja juhtinud kõnealusele probleemile või kõnealustele probleemidele tähelepanu ka komisjonis. Paraku pole seda kriitikat kuulda võetud. Need probleemid on aga põhimõttelist laadi ja annavad tunnistust valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse palju laiemalt, nii et seda tasub tsiteerida veidi pikemalt.
Tsitaat [on selline]. Eestis tegutseb hetkel 49 virtuaalvääringuteenuse tegevusloaga ettevõtet, kes on alates 2021. aastast pidanud katkematult tegelema nii äritegevusele kui ettevõtlusega seotud isikutele suunatud ning mitmeid kordi muudetud regulatiivsete nõuete implementeerimisega. See on olnud nii sisuliselt kui majanduslikult ebaproportsionaalselt koormav, mille tulemusel on Eestist lahkunud kümneid globaalse haardega mainekad tegijaid. Needsamad ettevõtted olid valinud Eesti enda peakontoriks tulenevalt meie palju reklaamitud, kuid tänaseks hääbuvast infotehnoloogilise IT-riigi kuvandist ning investeerinud siin tegutsemiseks kümneid miljoneid, et luua soodne pinnas sektori arenguks arusaadavas ja kaasaegses õigusraamistikus.
Reaalsus osutus aga reklaamitust sootuks erinevaks. Vähesed ettevõtjad, kes suutsid ennast mitmest järjestikusest loamenetlusest edukalt läbi võidelda, on krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 valguses tagasi alguses. Järjekordselt tahetakse muuta juba kordi lohakalt ja läbi mõtlemata muudetud seadust ning nõudeid Eestis äri jätkamiseks.
Üleeuroopaline MiCAR regulatsioon, mille tulemusel on sündimas krüptovaraturu seadus, on loodud Euroopas tegutsevatele ettevõtetele kehtiva õigusliku raamistiku ühtlustamiseks ning virtuaalvääringutega seotud teenuste tarbijate kaitseks. Samuti lähtub see eesmärgist luua ettevõtjatele võrdsed võimalused, olenemata tegevuskohast. Eesti jaoks on tegemist võimalusega tuua riiki sadu miljoneid välisinvesteeringuid, luua sadu või pikemas perspektiivis isegi tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti ning taastada varasematel aastatel tugevalt kannatada saanud ettevõtjasõbraliku IT-riigi maine.
Selliseid võimalusi ei teki just tihti. Mingil põhjusel leiame ennast aga olukorrast, kus kohaliku seadusloome, ebamõistlike nõuete ning finantsjärelevalve põhjendamatu hirmutamistegevusega üritatakse Eestist ka viimased alles jäänud tegijad välja suruda. Meie naabrid Läti ja Leedu on virtuaalvääringute sektori arenguga tekkinud võimalusest aru saanud ning alustanud kampaaniaid nendesamade ettevõtjate ja investeeringute riiki meelitamiseks, saates esindajaid rahvusvahelistele messidele ning kommunikeerides ettevõtjasõbralikkust ning regulaatorite ja finantsjärelevalve lahendustele orienteeritud suhtumist. Targalt tegutsevad väikeriigid käituvad MiCAR-i regulatsiooni preambulis välja toodud Euroopa Liidu strateegiale vastavalt, soodustades tehnoloogia arengut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu finantssektoris.
Eesti on paraku valinud vastupidise suuna. Krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 põhiline murekoht on ettevõtetele väljastatud tegevuslubade osas uue täiemahulise menetluse alustamine pärast järelevalveasutuse muutmist 2026. aastal, kuigi MiCAR-i regulatsioon lubab tegevuslubade ülekandmist lihtsustatud menetluse raames. Ettevõtjad, kes on viimase paari aasta jooksul pidanud juba kaks korda rahapesu andmebüroo käest tegevusloa saamiseks või selle säilitamiseks loamenetluse läbima, peavad alustama otsast peale, et saada sisuliselt samadele nõuetele vastav tegevusluba nüüd Finantsinspektsiooni käest.
Eriti skisofreeniliseks teeb olukorra fakt, et Finantsinspektsioon nõuab uut täiemahulist loamenetlust, põhjendades seda rahapesu andmebüroo ning selle töötajate ebakompetentsusega. Samas on Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rahanduskomisjoni istungil selgelt väljendanud, et valdkonnapõhiste teadmistega töötajate puudumise tõttu uurivad nad võimalusi rahapesu andmebüroo töötajate palkamiseks, kuna seal olevat vajalik kompetents juba olemas. Ehk siis otsitakse probleeme, mitte lahendusi.
Eespool selgitatu on vaid üks mitmest eelnõu puudutavast probleemist. Lisaks võib välja tuua ebamõistlikud nõuded tegevusloa omanikele, kohustuslikus korras määratavale nõukogule, mis peab alates seaduse jõustumisest olema kolmeliikmeline. Sellist arvu sobiva taustaga pädevaid isikuid pole kõigil tegevusloa taotlejatel ka parima tahtmise juures võimalik Eestist leida.
Varro Vooglaidi kõne on täismahus kuulatav videos!